“Suveraamatus” on juttu vanaemast ja tema 6-aastasest lapselapsest Sophiast, kes suvitavad ühel väikesel Soome lahe saarel. Pealkiri on väga tabav, raamat ongi läbinisti suvine ja meeldivas mõttes kerge lugemine, samas on see täis elutarkust ja huvitavaid mõtteid, mida vanaema lapselapsele jagab. Koos arutatakse elu ja surma, looduse ja religiooni teemadel, väga olulisel kohal ongi just mõlema armastus looduse vastu. Muidugi esineb ka kokkupõrkeid ja lahkarvamusi – öeldakse ju, et vana inimene ja väike laps hakkavad sarnaseks minema, ja seda sarnasust tuleb siin raamatus ka nii mõnelgi pool ette. Kuid kõik laheneb ning vanaema ja lapselaps on tore meeskond. Ega peale nende saarel eriti inimesi olegi, on veel Sophia isa, kuid tema on alailma töödega hõivatud. Nii tuleb vanaemal ja Sophial enamjaolt kahekesi hakkama saada.
Raamat on mõnus südamlik lugemine, mis lihtsatele teemadele vaatamata ei muutu kordagi igavaks. Raamatukogus töötades olen seda ikka soovitanud lugejatele, kes tahaksid midagi “head” – armsat, sooja ja positiivset. Selle soovitusega on alati rahule jäädud! Lisaks on raamat kerges ja õhukeses formaadis ning sobib seetõttu ideaalselt näiteks reisile minnes kotti pista.
“Suveraamat” ilmus esmakordselt eesti keeles 1995. aastal. Tegemist on ühega kümnest Tove Janssoni täiskasvanutele kirjutatud romaanidest.
***
Ilmunud: Eesti Raamat, 1995; Eesti Päevaleht, 2010; Hea Lugu, 2019
Tõlkinud: Maarja Aaloe
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER 1995 2010 2019
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja