“Kujuta ette, et tead, et su tütre keha kõnnib ringi, ja sa näed teda. Aga kujuta ette, et tead, et su tütre keha kõnnib ringi – ja sa ei näe teda. Kumb oleks raskem?”
“Mis mu surnud kehast sai?” […] “Keegi viskas selle tegelikult minema. Kusagil bioohtlike jäätmete prügilas on mu keha tuhastatud säilmed.” […] “Sinu keha ei olnud sina, Rosa,” ütleb ema murduval häälel.”
Mis teeb minust minu? Kas mu keha, mõistus, hing? Need ja paljud teised küsimused kummitavad 18-aastast Rosat, kellele erakordne protseduur – doonorkeha siirdamine tehakse. Õigemini siirdatakse tema aju teise tüdruku kehasse. Tüdruku, kelle nimi oli Sylvia, kuid kes pärast õnnetust kahjuks enam üles ei ärganud. Seega otsustasid neiu vanemad keha abivajajale annetada.
Psühholoog, kirurg, vend – kõik kinnitavad kui ühest suust, et on parem, kui ta oma doonori kohta midagi enamat ei tea. Väidetavalt teeks see Rosa elu ainult keerulisemaks ja ei mõjuks hästi tema vaimsele tervisele. Noor neiu aga ei suuda Sylviale mõtlemist lõpetada, tüdruku keha on nüüd ju osa temast, kuigi peaks olema surnud. Seda ei peaks enam olemas olema, see ei peaks enam maailmas ringi liikuma. Eriti veidraks muutub olukord, kui tüdrukule tundub, et keegi teda haigla juures jälgib. Õnneks leidub üks inimene, kes on valmis aitama kahtlustes selgust leida.
***
Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkinud: Evelin Banhard
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Mari-Liis Mägi
Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja