Brasiilia on üks selliseid kohti, kuhu reisimisest olen alati unistanud! Küll ei oleks ma ilmselt õnnelik, kui see reis viiks mind käesolevas raamatus jutuks oleva Itaguai linnakeses asuvasse doktor Bacamarte Rohelisse majja.
Doktor Simao Bacamarte, olles õppinud arstiks Coimbras ja Padovas, tuleb 34-aasta vanuselt just sellesse Brasiilia väikelinna ning asub rajama vaimuhaiglat. Psüühika ja ajuhaiguste valdkond oli sel ajal üsna uurimata, terves kuningriigis ei olnud selle ala asjatundjat. Simao Bacamarte otsustab lõpetada olukorra, kus märatsevaid hulle hoiti kodus luku taga, oodates, millal nad surevad. Oma kulu ja kirjadega ehitatud hoonesse lubab doktor kokku koguda kõik nii Itaguai kui ka selle lähikonnas asuvate väikeste ja suurte linnade hullumeelsed, et neid ravida. Selline mõte tundub enamikele hullumeelsena – kes seda enne on kuulnud ja näinud, et hullud pannakse kõik kokku ühte majja.
Kuid hullumaja siiski valmib. Oma roheliste akende tõttu saab ta nimeks Roheline Maja. Ja hulle, keda sinna panna, jagub ka. Eriti arvestades asjaolu, et keegi, ilmselgelt ka doktor ise, ei tea päris täpselt, kus see piir normaalsuse ja hullumeelsuse vahel täpsemalt käib …
***
Ilmunud: Kultuurileht, 2016
Tõlkinud: Indrek Koff
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja