Raamatus kirjeldatakse 70ndate aastate Iirimaad: „See oli kui seisev vesi, mis uputas igaühe, kes jäi sinna liiga kauaks pidama.“ See oli ajastu, mil katoliku kirikul oli endiselt suur mõju valitsuse poliitikale ja inimeste igapäevaelule“ (st „ei“ abielueelsele seksile ja rasestumisvastastele vahenditele; homoseksuaalsus oli karistatav; lahutus ja abort ebaseaduslikud).
Ja sellisesse aega ja paika sündis 1976. aastal bänd nimega „U2“. Raamatus kirjeldatakse värvikalt seda perioodi, mil nad polnud veel mitte keegi, aga ka seda, kuidas vaestest poliitilistest muusikutest kasvasid mammona korjajad. Ühtlasi valgustatakse lugejat ka bändi liikmete eraeluliste suhete osas, jagatakse vastuolulisi äritehinguid ja vaimseid tõekspidamisi ning kirjeldatakse, kuidas arenesid ebaküpsetest punkmuusikutest staadionirokkarid.
U2 debüütalbumit 1980. aastal ilmunud „Boy“ võeti vastu järgmiste sõnadega: „Pea võimatu on reageerida U2 muusikale negatiivselt. See ründab su meeli, see on nii terav, tundub, nagu oleks iga laul lebanud aasta otsa puu all ning jõuludeks võetakse see karbist välja ja näidatakse kõigile, kes jäävad vaatama, suu ammuli.“
U2 oli õigel ajal õiges kohas. Nad olid nn „puhtad“ rockmuusikud – nad olid vaimsed kristlased ja neil olid terved eluviisid. „U2 kontserdil käimine oli religioosne kogemus. /…/ Nad püüavad oma tõekspidamiste tõttu publikule ausalt oma parimat pakkuda.“
„Bono laulukirjutamine algab vahel narratiivina tõelistest inimestest ja olukordadest. Siis lõikab ta välja kõik konkreetse ning alles jääb universaalne emotsionaalne võrrand, mida väljendab Edge´i Walesi koorimuusika ajanihkega kitarriversioon. Neil kahel iirlasel on ainulaadne loomisprotsess, mille allikateks on ajalugu, geograafia, religioon ja genotsiid.“
Pärast teise kauamängiva „October“ läbikukkumist oli bänd tõsises loomingulises kriisis, kus mõeldi ja arutati isegi laiali minemist. Ka plaadifirma kaalus nendega koostöö lõpetamist, õnneks jäi see halb stsenaarium ainult stsenaariumiks ja sündis hoopis kolmas LP – „War“.
Ja ülejäänu, nagu öeldakse, oli ajalugu … Super plaat „The Unforgettable Fire“ (1984), suured staadionikontserdid, Live Aid, mega LP „The Joshua Tree“ (1987). Viimati mainitud LP kinnitas seda, et oli sündinud uus suur rock´n´rolli ansambel maailmas. Nad olid jõudnud tippude tippu!
Kuid lisaks muusikale saame me põhjaliku ülevaate U2 impeeriumi tekkimisest ja Bono poliitilisest ristiretkest (tal on 3 (!) Nobeli rahupreemia nominatsiooni) ja heategevusest Aafrika hüvanguks. Kurb aga on see, et potentsiaalsest maailmaparandajast muundub Bono peakapitalistiks. Kaasomandus erinevates ettevõtetes, mis mõne arvates olid vastuolus tema kunagiste ideaalidega. Lähedaste sõnul oli U2-le saanud kinnisideeks tagada, et nende pärand elaks veel kaua pärast seda kui muusika on vaikinud (näide planeeritud U2 Toweri ehitamisest, mis 2008. aasta finantskriisi tõttu ei realiseerunud).
***
Ilmunud: Tänapäev, 2015
Tõlkinud: Jana Linnart
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Rena Jaanhold
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik