Britta Röstlund „Montmartre´i jalamil“

Tegemist ei ole põnevikuga, kuid väga põnev lugemine oli! Meile antakse kahe inimese lood (mis lõpuks ka ristuvad) ja mille põhjusi ja lõpplahendust oodates keerad põnevusega lehekülgi.

Alustuseks Tuneesiast pärit Mancebo, kellel on ühel paljudest Pariisi väiketänavatest pisike poeke. Igal hommikul käib ta poe jaoks kaupa toomas, siis avab oma poe, istub taburetil poe ees ja ootab kliente, keda siis teenindada. Ühel õhtul aga tuleb poodi proua, kes ostab purgi oliive ja annab Mancebole lisatöö – ta palub tal korraliku tasu eest jälgida Mancebo poekese vastas asuvat korterit, kus proua ise elab. Nimelt on tal kahtlus, et tema abikaasa petab teda.

Nii alustab Mancebo jälgimist. Ta võtab seda väga põhjalikult ja tõsiselt. Isegi muudab tabureti asukohta tänaval … Ja selgub, et ta avastab selle jälgimise käigus palju enamat, kui tellimus on – seda enda pere kohta …

Minajutustajaks aga on hoopiski naine, kes on ajakirjanik. Mitte kaugel Mancebo poekesest istub ta ühes kohvikukeses, kus tema juurde astub meesterahvas ja küsib: „Kas te ootate härra Bellivier´d, proua?“ – ja miskipärast vastab naine sellele jaatavalt, ehkki tal pole härra Bellivier´st aimugi … Nii leiab ta end lõpuks seotud olevat tähtajalise töövõtulepinguga ja töö ise, nagu hiljem selgub, on enam kui kummaline – ta peab igal hommikul minema juhtiva energiaettevõtte Areva kõrgeimale korrusele, kus ta on korruse ainuke töötaja ning saatma edasi e-kirju, mille sisu on enamasti mõistetamatu tähtede ja numbrite jada. Nagu sellest veel vähe oleks – igal õhtul hoonest lahkudes annab administraator talle kimbu lilli …

Mis toimub? Miks toimub? Mis on kõige selle taga? Mulle meeldis!

***

Ilmunud: Varrak, 2017

Tõlkinud: Tiina Mullamaa

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Sille Ross
Pääsküla raamatukogu juhataja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga