„Paha tüdruk” on Mario Vargas Llosa esimene armastusromaan. Ühendades meisterlikult reaalsuse ja väljamõeldise, jutustab autor loo armastusest – tuhandenäolisest määramatust tundest: kirest ja kaugusest, juhusest ja saatusest, valust ja naudingust. Aga milline on armastuse tõeline nägu?
Ricardo Somocurcio armastab paha tüdrukut: ta armub teismelisena Lily-nimelisse neidu Limas 1950. aastal, kui tüdruk ühel suvel tema ellu astub ja siis ilma selgituseta kaob. Ta armastab teda endiselt, kui naine ilmub välja 1960. aastate Pariisis seltsimees Arlette’ina, hiljem proua Richardsonina, rikka inglase naisena, ja ka siis, kui kunagisest Lilyst on saanud Tokyos tegutseva Jaapani ärimehe armuke.
Ricardo ja Otilia ligi nelikümmend aastat kestev suhe on dramaatiliste tõusude ja mõõnadega. Kuid vaatamata sellele, et naine kohtleb teda halvasti, on mees määratud teda igavesti kummardama. Kaardistades kodumaalt lahkunud Ricardo elu armulugude kaudu selle kuju muutva naisega, on Vargas Llosa loonud vaimustava, eepilise romaani elu muutvast kinnisideest.
Mario Vargas Llosa (sünd 1936) on üks mõjukamaid XX ja XI sajandi Ladina-Ameerika kirjanikke. 2010. aastal pärjati ta oma loomingu eest Nobeli kirjandusauhinnaga. Lisaks romaanidele on Vargas Llosa kirjutanud ka jutustusi, esseid, näidendeid, filmi- ja kirjanduskriitikat ning tegutsenud ajakirjaniku ja poliitikuna. Eesti keeles on varem ilmunud tema teosed „Kutsikad” (1975), „Kapten ja külastajannad” (1994), „Lituma Andides” (1998), „Tädi Julia ja kirjamees” (2010) ja „Kirjad noorele romaanikirjanikule” (2011).
„Paha tüdruk“ ESTERis
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Avad ukse aga kaaslane ei sisene Sinuga .
Päevad on täidetud igatsuse ja lootusega. Ja nii need aastad muudkui mööduvad. Ja kes oli paha see jääbki selleks.
Hea lugemine !
Nii armastuse kui kultuurilugu. Kaasahaarav ja huvitav.
”See, kes tulega mängib,
põleb varem või hiljem tuhaks.”
Väga huvitav raamat ja mõnusasti loetav.
Lugu on peruulalest ja tema eluarmastusest naise vastu, kelle poolehoidu on tal keeruline saada ja kui see juhtubki, kaob naine taas kellegagi teadmata ajaks ilmudes juhuslikult taas välja igakord omamoodi looga. Lugu ise ei olnud ainult üks seebiooper, vaid sündmustik oli suuresti mõjutatud poliitiliselt olukorrast Peruus 1950.ndatel, mida kajasti läbi teose.
Nelikümmend aastat tõlkija elus, erinevad maad, erinevad sõbrad. Igavene tingimusteta armastus. Kas vastu armastuseta?
Hästi kirjutatud. Kaasa mõtlema panev. Soovitan.
Veel üks värvikas kirjanik Ladina-Ameerikast.
Peruu, Pariis, London, Tokyo, Madrid, aja kulgemine läbi värvikate tegelaste…
Mustervõrgutaja raha ja võimu jahtimas, võitmas ja kaotamas kuni hävimiseni mitmel viisil. Eluaegne tundeorjus toetamas ja ohverdamas. Andestades kõike.
Soovitan – kaasahaarav ning ladusa stiiliga.
Väga dramaatiline armastuslugu 20. sajandi teise poole Peruu ja Euroopa olustiku taustal. Põgusalt ka Jaapanist. Huvitavaid viiteid ka maailmakirjandusele (Flaubert, Tšehhov, Bunin). Tõlkija on tabavalt nimetanud rahvusvaheliseks romaaniks.
Vaga hea lugemise raamat. Siin on koike. Nii armastust, poliitikat kui ka kultuuri. Soovitan.
Omapärane lugu, haaravalt kirjutatud.
Erandlik süžee, inimese läbi elu läbivast kinnisideest, mida ta arvab armastuseks. Kuigi sündmusi vähe, haaravalt kirjutatud, hea tõlge.
Soovitan lugeda neile, kes armastavad lugeda armastusromaane. Igasugust armastust on palju, ka igapäevast elu.
Vaata tähelepanelikult ette, keda sa armastama hakkad! Kui see vaid aitaks!
Suurepärane raamat. Kirjanik on selle eest saanud täiesti õigustatult Nobeli laureaadiks. Mulle meeldis, et toimuvad isiklikud sündmused olid konkreetselt toimunud ühiskondlike sündmuste taustal kirja pandud.
Ühelt poolt suur ja ustav armastus, teiselt poolt omakasu ja reetlikkus.
Raamatus on olulisel kohal ühiskondlik mõõde.
Vanamehe unistused ja fantaasiad. Nartsissist, varas ja psühhopaat tuleb lõpuks oma orja juurde tagasi. Reisi- ja ühiskonna kirjeldusena huvitav, aga selle hilpharaka taasilmumised läksid tüütuks.
“Paha tüdruk” on väga-väga omapärane armastusromaan, mille Mario Vargas Llosa kirjutas alles 70-aastasena aastal 2006. Tegemist on omamoodi armastuslooga. Ricardo Somocurcio on mees, kes armastab naist, Lilyt, kes teda ei armasta, lihtsalt kasutab teda ära. Naise eesmärk on saada õnnelikuks meeste rahakoti toel ja kui ta seda ei saa, siis alati on tal võimalus minna tagasi selle juurde, kes teda päriselt armastab…
Andrus Vaarik on selle raamatu kohta kirjutanud:
“Läbi imelise armastusloo toob kirjanik sinuni eelmise sajandi teise poole kultuuriloo. Armastuseigatsuses tunned sa ära ennast ja ajas rännates avastad maaima. Õeldakse, et kirjandus ei pea olema peegel vaid uks.”
Soovitan. Meistriteos.
“Otiliaid”, kes jahivad paremat elu, on igal ajal.
Antud juhul jäi “paipoiss” tema lummusesse tervelt 40 aastaks.
Soovitan!
Lihtsalt loetav, kuid mitte lihtsakoeline. Armastus oleks nagu imal ja lõputu, aga aeg läheb edasi ja tegelased on usutavad. Lugu on usutav, kuigi kohati üpris hoogne. Naistegelane oleks nagu veidi liiga utreeritud oma rikkuse ihalusega, aga võibolla …
Huvitav, Euroopa ajalugu, läbi aastakümnete.
Armastusromaan, mis ei ole tüüpiline armastuslugu ja on ka palju rohkem kui lihtsalt lugu armastusest. Peruust pärit mees armub pahasse tüdrukusse, kelle ainus eesmärk on võimalikult rikas mees ja hea elu saada. Tegevus toimub mitmes riigis ja linnas, kuid põhikohaks jääb siiski Pariis. Saab näha nii UNESCO tõlgi ja tõlkija elu kui ka Peruu poliitilisi muutusi läbi aastate. Kogu selle elu taustaks on aga kustumatu armastus ja ka kinnisidee ühe reetliku naise vastu. Hea ja ladus lugemine.
Armastuse või armetuse lugu?
Paneb mõtlema selle üle, mis on rikkus Kumb on rikkam, kas 12 lapse isa, kel võime kõnelda merega või kogu miski, mis hakib inimelusid, on ime jääda selles kombainis ellu, eks inimlikkuse liival laagrite vahel on oma osa, et masin vahepeal remondiks seiskuks…