Kristina Ohlsson “Tuhkatriinud”

Raamatu sündmustik algab, kui rongist kaob jäljetult väike tüdruk. Ema oleks justkui juhuste kokkulangevusel rongist maha jäänud, astudes peatunud rongist korraks perroonile telefoniga rääkima. Lapse kadumist hakkab uurima teenekas politseinik koos kriminaalinspektor Pederi ja kriminoloogi Fredrikaga. Mehed usuvad, et juhtum laheneb kiirelt, kuid Fredrika kahtleb selles. Teised uurijad aga suhtuvad naisesse, kui akadeemilise taustaga kontoritöötajasse, suure umbusuga. Paraku kaob peagi teine laps.

Hea krimiloo puhul ei piisa ainult  põnevast sündmustikust, loole lisavad efekti ka huvitavad tegelased, kellele kaasa elada või vastupidi. Õnneks on selles krimiromaanis huvitavate tegelastega vedanud. “Tuhkatriinud” on esimene osa sarjast, seega sai lugeja aimu, mis elu kolm uurijat hetkel elavad. Igal ühel neist oma hirmud, kahtlused, õnnestumised ja ebaõnnestumised. Taustaks nende isiklik elu, üritatakse lahendada kadunud laste juhtumid. Loomulikult ei puudu väärastunud mõttemaailmaga sarimõrvar ning tema omapärane loogika.

Ehkki raamat on julm, kuna ohvriteks lapsed, kirjeldatakse võikaid veriseid detaile või inimeste piinamist vähesel määral. Seega võrreldes mõne verisest laibast verisesse laipa „seikleva“ krimilooga on “Tuhkatriinud” pehmema lähenemisega.

Raamatu lõpp tekitab ootust juba järgmise osa suhtes – kuidas Alexil, Pederil ja Fredrikal siis läheb?

***

Ilmunud: Rahva Raamat, 2020

Tõlkinud: Tiia Johansson

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Maria-Kristiina Pert

Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.