Kirjanikest, kirjutamisest ja raamatutest on alati põnev lugeda. “Petlik tõde” aga osutus nii raputavaks lugemiselamuseks, et seda küll poleks oodata osanud!
Raamatu peategelane on noor kirjanik Lowen Ashleigh, kellele tehakse ootamatu ja ahvatlev ettepanek: jätkata tuntud autori Verity Crawfordi raamatusarja, mis jäi pooleli, kui Verity autoõnnetuses raskesti vigastada sai. Ettepaneku tegija on Verity abikaasa Jeremy, kes Lowenile otsekohe väga sümpaatne tundub. Mees teeb ettepaneku, et Lowen võiks esialgu elada mõnda aega nende majas, et töötada läbi Verity kabinetis olevad paberid, käsikirjade kavandid jne. Kuna pabereid on palju, siis on see suur töö, mida naljalt endaga kusagile kaasa võtta ei õnnestugi. Lowen jääb nõusse, ehkki veidi ebalevalt. Temas tekitab kõhedust, kui palju tragöödiaid on Verity ja Jeremy perekond viimastel aastatel pidanud läbi elama – alles hiljaaegu hukkusid nende kaksikud tütred, siis juhtus Verityga nii raske õnnetus, et ta ei suuda rääkida ega kõndida, ega näi üleüldse enam ümbritsevat tajuvat.
Esialgne kerge kõhedustunne asendub õudusega, kui Lowen leiab Verity kabinetist käsikirjade hulgast tema päeviku. Lowen ei tea, mida seal seisva koletu infoga peale hakata ja mida rohkem ta seda päevikut edasi loeb, seda rohkem kardab ta, et selles majas tal küll turvaline ei ole.
Raamatu lõpus tuleb üks väga ootamatu pööre, mis rabab lausa jalust. Ebaloogiline ega uskumatu ei olnud, aga kurvaks tegi küll ja see lugu jäi kummitama. Mitmest raamatutegelasest hakkas tohutult kahju. Ja tegelikult jäi õhku kaks versiooni sellest, mismoodi asjad olid. Jäigi teadmata, milline oli tegelik tõde. Eks see jää lugejate otsustada, parajalt painajalikud olid muidugi mõlemad variandid.
***
Ilmunud: Pegasus, 2020
Tõlkinud: Raili Puskar
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja