Alex Northi eelmine, pisut müstilise tooniga põnevusromaan “Sosinamees” oli väga hea, aga “Varjusõber” edenes kuidagi veel kiiremini ja tundus ka isegi pisut põnevam.
Raamatu peategelaseks on varastes neljakümnendates mees Paul Adams, kes naaseb väikesesse kodulinna pärast kakskümmend viis aastat eemalolekut. Muidugi on sellel põhjus, miks ta nii kaua kodukandis pole käinud. Ta oli alles teismeline, kui seal juhtus koletu lugu – kaks tuttavat temavanust poissi tapsid jõhkralt tema hea sõbra. Üks poistest saadi pärast teo sooritamist kätte, teine aga kadus jäljetult. Paul sõitis ära, et kogu seda õudust unustada.
Nüüd on ta tagasi, sest eakas ema on rängalt kukkunud ja viibib hooldushaiglas, ka tema mõistus ei ole enam endine. On selge, et ema kahjuks enam kauaks ei ole. Paul külastab teda võimalikult tihti ja püüab temaga juttu teha, kuid ema näib viibivat justkui erinevates aegades ja arvab enamuse ajast, et Paul on alles poisike. Ühe korra aga ehmatab ta meest tõsiselt, kui läheb paanikasse ja kinnitab, et midagi on majas. Midagi ohtlikku.
Paul on ennast ema majas sisse seadnud ja esialgu nagu ei leia midagi, mis seal ohtlikku võiks olla. Siis aga hakkavad juhtuma kummalised ja jubedad asjad ning üha enam tundub, et Pauli elu võib olla tõesti ohus.
Raamat on kirjutatud osaliselt Pauli ja osaliselt uurija Amanda Becki vaatepunktist. Amanda nimelt uurib äsja asetleidnud teist mõrva, mis sarnaneb kakskümmend viis aastat tagasi juhtunule. Tundub väga sedamoodi, et need on omavahel kuidagi seotud.
Raamat on väga kõhe ja põnev ning lugemine edeneb kiiresti. Olulisel kohal on ka veidi müstikat ja salapära. Väga soovituslik neile, kellele meeldivad tempokad põnevikud.
***
Ilmunud: Pegasus, 2021
Tõlkinud: Marge Paal
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja