Ain Kütt “Kuldse medaljoni mõistatus”

Sagadi paruni mõrvalugude teise osa tegevus toimub 1829. aastal Lääne-Virumaal Haljala kihelkonna maadel. Osa mõisu on unustusehõlma vajunud, teised on endiselt püsti. Ajastutruult on kirjeldatud tolleaegset elu ja hooneid ning mõningaid sündmuseid, mis on ette tulnud. Loo peategelane, Sagadi mõisahärra, on tegelastest ainus, kes on raamatus päris ees- ja perekonnanimega. Teised mõisaperekonnad on seotud õigete mõisatega, aga nende eesnimed, iseloom ja tegevus on välja mõeldud. Ka on muidugi välja mõeldud kriminaalne liin.

Seekord on käes kuum suvi ja Sagadi mõisahärra vend, Kavastu mõisahärra, on korraldanud suveballi, kuhu on kutsutud esinema kuulus Saksamaa laulja Anna Maria Engelhart. Paraku juhtub nii, et enne esinemist saab lauljanna segastel asjaoludel surma.

Seda surmajuhtumit asub muidugi uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kellel on ka seekord abiks Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck ja Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner. Nad on oma uurimisega üsna ummikus ja alguses jääb neil palju asju ka märkamata. No kes peaks tahtma tappa lauljannat, keda sealkandis keegi ei tunne. Paraku ei jää Engelharti surm siin raamatus ainukeseks.

Mulle tundus, et mõisahärra oli seekord oma taipamistes üsna aeglane, aga õnneks abilistega ei jäänud ta hätta. Pealegi on see siin alles tema teine lahendamist vajav juhtum. Natuke segasevõitu on teises osas von Focki ja mõisapreili vahelised suhted ja tunded. Kuriteod on huvitavad ja igav lugedes ei hakanud. Hea lugemine neile, kellele meeldivad hubased krimkad, kus põhirõhk on põnevatel saladustel, mitte julmusel ja vägivallal.

“Kuldse medaljoni mõistatus” on mõtteline järg autori samade peategelastega raamatule “Risti soldati mõistatus”.

***

Ilmunud: Hea Lugu, 2020

Leia e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.