“Lisey lugu” on õudus- ja ulmekirjanik Stephen Kingi kõige isiklikum teos, mida on peetud ka osaliselt autobiograafiliseks. Tegemist on väga omanäolise raamatuga, mis on osaliselt ilus armastuslugu, osaliselt fantaasiaromaan ning osaliselt Kingile omane õudusjutt. Kuna tegemist ei ole klassikalise nii-öelda jubejutuga, siis võiks see hästi sobida ka nendele, kes sedasorti kirjandust ei armasta ega loe.
Lugu räägib kuulsast kirjanikust Scott Landonist ja tema abikaasast Liseyst. Romaani alguses on Scott juba kaks aastat surnud olnud ning Lisey leiab lõpuks ometi endas jõudu, et hakata sorteerima abikaasa asju ja korrastama tema töötuba. Ta teab, et mehel on tõenäoliselt üks või mitu poolikut käsikirja, mida fännid ja mitmed asutused väga enda kätte sooviksid saada. Küll aga ei ole ta sugugi valmis mitmeks üllatuseks, mis teda ees ootab. Esiteks on mees jätnud talle mitmesuguseid teateid, kirju ja meenutusi, mis viivad Lisey tagasi minevikumälestustesse ja panevad nende ühise elu osas mõndagi ümber hindama. Lisaks hakkab üks mees teda Scotti käsikirja osas väga agressiivselt tülitama ja näib, et asi muutub Lisey jaoks ohtlikuks.
Romaanis on palju suhteteemasid ja -probleeme, olulisimal kohal on Scotti ja Lisey ühine elu ja minevik, kuid ka Lisey ja tema õdede omavahelised suhted. Huvitav on raamatu ülesehitus, kus väga järsult vahelduvad minevik ja olevik – samas ei ole üldiselt raskusi arusaamisega, mis ajast parajasti jutt käib. Väga nauditav on Kingi jutustamisstiil, lugu on ülimalt ladus ja voolav, kohati humoorikas, kohati koguni poeetiline.
***
Ilmunud: Pegasus, 2009
Tõlkinud: Ann Alari
Leia e-kataloogist ESTER
Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja