„Aleppo linna mesinik” on autori debüütromaan, mis räägib Süüria sõjapõgenikest. See sündis lugudest, mida autor kuulis Ateenas vabatahtlikuna UNICEFi toel tegutsevas pagulaskeskuses töötades.
Raamatu peategelased on Nuri ja Afra. Nad on abielupaar, kes elavad Aleppos. Mõlemad armastavad oma kodu. Nuri on mesinik, kelle mesila asub künka otsas, mida ümbritsevad põllud ja kust näeb linna. Afra on kunstnik, kes maalib imelisi maale.
Süürias käib kodusõda ning abielupaar on sunnitud riigist põgenema, kui nende väike poeg õhurünnakus surma saab. Pärast rünnakut jääb Afra pimedaks ja Nuri püüab naise pärast tugev olla.
Nad ei taha lahkuda, aga samas teab Nuri, et neil ei ole seal tulevikku. Ees oleks ootamas hoopis hirmsam elu. Seega maksavad nad smugeldajatele, et riigist lahkuda. Sellega nende pikk teekond alles algab. Abielupaar püüab jõuda välja Inglismaale, kus neid ootab ees Nuri nõbu Mustafa. Selleks tuleb neil kõigepealt läbida Türgis ja Kreekas asuvad laagrid.
See on kaasahaarav raamat sõjapõgenikest ja nende teekonnast rahulikuma elu suunas. See ei ole lihtne. Teekonnal kohtuvad nad väga paljude põgenikega, kes on samas olukorras nagu nemad. Nuri kuuleb mitmesuguseid lugusid sellest, kuidas inimesed on laagritesse jõudnud. Nad on sunnitud peatuma erinevates laagrites. Mõni on turvalisem, mõni mitte.
Seal, kus on hädalisi, leidub alati ka inimesi, kes abivajajate pealt teenivad. Nii kohtub Nuri ka naiivsete ja abitute noorte ärakasutajate, smugeldajate, narkomaanide ja narkodiileritega. Nuri ja Afra maadlevad lisaks teekonna raskustele ka leinaga oma pisipoja kaotuse üle. Mõlemal on selleks erinevad meetodid, mis paraku kipuvad neid teineteisest eemale tõukama. See on kurb ja hingeminev raamat raske elusaatusega inimestest. Kõik see on imeliselt ning kauni keelega kirja pandud ja eestikeelne tõlge on ka suurepärane.
***
Ilmunud: Postimees Kirjastus, 2021
Tõlkinud: Mai Raet
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja