Mele Pesti „Minu Kuressaare: uhkelt iseseisev”

Ootasin raamatu ilmumist pikisilmi, sest olen ka ise Kuressaarest pärit ja seal elanud  suurema osa oma elust. Seetõttu olid mul raamatule suured ootused. Peab tõdema, et pidin veidike pettuma. Kuna mul on autoriga piisavalt suur vanusevahe, siis erinesid meie mineviku-Kuressaared märkimisväärselt. Seega ei saanud ma oodatud nostalgialaksu, küll aga huvitavaid teadmisi armsa kodulinna ajaloo kohta.

Ajaloost kirjutatakse raamatus pikalt. Saab teada näiteks erinevate linnaosade kujunemise, sõjaaja koleduste ja nõukogude aja arhitektuuri kohta. Samuti selgitatakse, mis seos on saarlastel viikingitega ja miks Saaremaad võib nimetada ka Spaaremaaks.

Kuressaarlase olemusele on autor väga hästi pihta saanud ja selle lahkamisele pühendanud ka lühikese peatüki. Mõni tähelepanek paneb muigama, mõni pead vangutama. Näiteks: “Kuressaarlane ei käi jala – elukvaliteedi määrab, kas kuhugi autoga saab.” (Lk 122) Arvestades seda, kui palju pahameelt on tekitanud mõte, et linna keskväljak tuleks autoliiklusele sulgeda, võin sellele kahe käega alla kirjutada. 

Mind kui nn suvesaarlast paneb heldima see, kui kuulen kuskil ootamatus kohas saarlast kõnelemas. Sellele ei viita ainult “ö”- täht (muide, ütlen siin kõigi saarlaste nimel, et “Ütle õun!” ei ole vaimukas lause, mida meile öelda, see tekitab vaid tahtmise silmi pööritada), vaid iseäralik rääkimise viis: “…saarele mujalt tulnule torkab esiteks kõrva mitte nii väga see, millest räägitakse, vaid rääkimise viis ise. Laulev, üles-alla hüppav intonatsioon ja kirju saare murrak.” (Lk 126)

Raamatust jääb kõlama mõte, et Kuressaare on imeline koht, kus elada. Seal on küllaga ajalugu, kultuuri, restorane-kohvikuid, sportimis- ja puhkamisvõimalusi, poode, rohealasid jne. Kuigi palgad enamikul ametikohtadel suured ei ole ning sügisest kevadeni kestev kaamos võib hirmutav tunduda, siis rahulik elutempo ja mõnus elukeskkond on need väärtused, mis võivad kõik negatiivse üles kaaluda.

Loodan, et raamat innustab lugejaid selle kauni kuurortlinnaga tutvuma. Vaadata-kogeda on seal tõepoolest palju.

***

Ilmunud: Petrone Print, 2021

Leia e-kataloogist ESTER

Sigrid Sünd

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga