Veronika Kivisilla „Raeapteegi taimelood”

Mäletan, et lugesin lapsena üht raamatut, kus olid lühikesed jutukesed erinevatest lilledest. Näiteks lugu, kuidas sai oma nime nartsiss – see oli lahti seletatud Narkissose müüdi kaudu. See raamat meeldis mulle nii väga, et lugesin seda ikka korduvalt. Lootsin, et ka „Raeapteegi taimelood” avavad ravimtaimi lisaks praktilistele teadmistele natuke müstilisemast küljest. 

Raamatus on lühikesed miniatuurid 36 Tallinna Raeapteegis kõige olulisemat rolli mänginud ravimtaimedest. Kõrvuti on eesti- ja ingliskeelne jutuke ja mustvalge illustratsioon taimest.

Veronika Kivisilla oskab kirjutada väga poeetiliselt ja tabavalt. Ma tundsin (nagu ta ka ise eessõnas ütles), et ta armastab taimi ja on nende kohta palju lugenud. Ta oskas anda tavalistele ja mitte nii tavalistele ravimtaimedele kauni ja erilise iseloomustuse. Näiteks meliss kui süütu ja värske elukevadesse astuv neiu, salvei kui jõuline väejuht ja lavendel kui tasakaalukas daam lõuna poolt. 

Avastasin endalegi üllatuseks, et olen suurt osa neist taimedest maitsnud – minu perekonnas on ravimtaimi ikka korjatud ja kuivatatud. Tekkis suur tahtmine täiendada oma teevarusid.

Jutukesed oleksid võinud olla veelgi pikemad ja põhjalikumad, aga ka sellisel kujul oli neid mõnus lugeda. Soovitan lugeda kõigil, kelle peas vanaemade ja emade pärandatud tarkused meie imeliste ravimtaimede kohta ununema kipuvad.

***

Ilmunud: Revali Raeapteegi Muuseumi Ühing MTÜ, 2019

Leia e-kataloogist ESTER

Sigrid Sünd

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.