Christopher Berry-Dee „Vestlusi sarimõrvaritega“

Autor on kriminoloog, ta on vestelnud 30 maailma kuulsaima sarimõrvariga erinevates kinnipidamisasutustes. Sellesse raamatusse on koondatud 9 sarimõrvari portreed ja jutuajamised nendega.

Ütlen kohe, et nõrganärvilistele ja väga tundlikele inimestele seda raamatut lugeda ei soovita! Raamatus kirjeldatakse stseene, mida isegi Stephen King ei oskaks oma õudusromaanides jubedamalt kujutada.

Autor üritab aru saada, miks mõrvariks kujunetakse ja milline mõttemaailm on sellel, kes on valmis elajalikuks julmuseks. Ta kirjeldab sarimõrvarite lapsepõlve ja täiskasvanuelu kuni vanglasse sattumiseni. Võimalik on lugeda, kuidas mõrvaritele jälile jõuti ja kuidas kulgesid nende kohtuprotsessid.

Ka mind hakkas huvitama, kas saab teha mingeid üldisi järeldusi selle kohta, millistel inimestel võib olla suurem kalduvus mõrvariks saada. Ongi leitud (FBI andmetel), et 70% mitmikmõrvaritest on lapsepõlves trauma üle elanud (lk 82).

FBI avastas, et 53% uurimisobjektide peredest esines psüühikahäireid, 42% uurimisobjektidest olid kehaliselt väärkoheldud ja 74% olid pidanud taluma vaimset terrorit (lk 115).

Kui laps ei tunne, et teda väärtustatakse ja armastatakse, ei arene ta nii nagu peaks ning avalduda võivad rasked vaimsed hälbed. Lapsed ei suuda luua teistega emotsionaalset sidet ja võivadki jääda antisotsiaalseteks. Tekkida võivad pöördumatud psüühilised kahjustused.

Biokeemiliste uuringute tulemusel on teada saadud, et teatud ainevahetushäirete puhul võivad ka inimkehas tekkida psüühilised häired. Kindla režiimi puudumisel ei suuda need inimesed viha talitseda ning kui neid ärritatakse, võib nende meeleolu äkitselt muutuda. Nad ei talu ootamatuid valjusid helisid ega eredat valgust ja kalduvad olema pigem öise eluviisiga. Nad ei tule toime stressiga, on antisotsiaalsed, võivad olla teistele inimestele väga ohtlikud. (Lk 74–75)

Üheks vägivaldsuse põhjuseks võib olla ka kromosoomihäire. Uuringud näitavad, et XYY-sündroomiga mees satub vaimuhaiglasse või vanglasse 10–20 korda suurema tõenäosusega kui teised. Lapsena on neil õpiraskused, neid nimetatakse probleemseteks, nad jooksevad tihti kodust ära.Täiskasvanuna on nad sageli närvilised ning neile on omased pedofiilsed fantaasiad ja süütamiskirg. Neil esineb äkilisi vägivallahooge ja kallaletunge. (Lk 73)

Paljudel sarimõrvaritel on meeletu suguiha. Algul nad fantaseerivad ja kujutavad igasuguseid asju ette. Nad mõtlevad vägistamisele ja tapmisele päevast päeva, ainuüksi need mõtted võivad neid hulluks ajada. Kui haigusliku sugukihuga kaasneb seksuaalsadism ja antisotsiaalne isiksusehäire, siis on selline olukord juba väga ohtlik. Kui nad saavad õigel ajal diagnoositud, siis mõneks ajaks võib nende olukord pidevalt ravimeid võttes stabiilne olla, aga plahvatusohtlik on see inimene ometi. (Lk 147)

Väga vähesed naised tapavad. Pikemalt on raamatus uuritud sarimõrvarit Aileen Carol Wuornost, kel oli diagnoositud antisotsiaalne isiksusehäire. Tema kaudu saame heita pilgu harukordse tapja mõttemaailma ja hingeellu. Temagi, nagu paljud sarimõrvarid, kasvas üles keskkonnas, kus teda kuritarvitati, alandati ja peksti. Tema maailm oli läbi imbunud valust, raevust ja alkoholist. Prostitutsiooniga tegeledes kohtus ta erinevate meestega, tappis aga ainult need, kes teda peksta ja alandada soovisid. Sellest naisest on 2003. aastal valminud film „Koletis“  Charlize Theroniga peaosas, aluseks samanimeline raamat.

Lõpetuseks võib öelda, et kui me tahame välja selgitada, mis motiveerib sarimõrvareid tegutsema, peame kuulama ka nende arvamusi ja seisukohti. Nende jutt võib meile hirmutav tunduda ja meis stressi tekitada, aga ometi on see põnev!

Raamat sobib lugemiseks neile, kes huvituvad psühholoogiast, kriminaalpsühholoogiast ja psühhiaatriast, kes loevad ja vaatavad krimilugusid.

***

Ilmunud: Postimees Kirjastus, 2021

Tõlkinud: Mari Ollino

Leia e-kataloogist ESTER

Sirli Paimets

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga