James Herriot asub pärast kooli lõpetamist assistendina tööle iseäraliku loomaarsti Sigfried Farnoni juurde. Igas peatükis keerduvad mängleva kerguse ja muhedusega lahti tema argipäeva toimingud, töö praksises ning rõõmud ja mured karismaatilise, kuid kohati veidra olekuga veterinaari juures. Kiiresti saab selgeks, millal sekkuda Sigfriedi ja tema noorema venna Tristani (kas samuti veterinaariks õpib) nägelustesse ja millal jääda näitemängu kõrvalvaatajaks. Tehakse palju visiite erinevate loomaomanike juurde, kellega läbisaamiseks tuleb vahel lihtsalt n-ö mänguga kaasa minna. Lisaks keeruliste tiinuste ja loomahaiguste lugudele vastatakse muuhulgas ka „koera kirjutatud“ ballikutsele, juuakse ära kutsale mõeldud šerri ja brändi, kuulatakse vanameeste targutamist ja jõutakse pidžaamas kohalikku söögikohta einet võtma.
James Herriot on inglise loomaarst, kes on saanud kuulsaks kirjanikuna. Tema loomajutte, mis paljuski põhinevad tema enda elul ja kogemustel, on tõlgitud paljudesse keeltesse.
„Kui nad vaid rääkida oskaksid“ on James Herrioti esikteos (1970). 2020. aastal valmis Inglismaal ka populaarne telesari „All Creatures Great and Small“, mis põhineb osaliselt antud raamatul.
Minu lähedale ilmus pikk ja nukker kuju. „Äkki läheb juua?“ pakkus härra Dinsdale.
Tundsin, kuidas mu rusutud näole ilmus ootamatu naeratus. Silme ette kerkis nägemus kuumast teest ohtra viskiga. „See on teist väga lahke, härra Dinsdale, üks jook kuluks ära küll. Need olid rängad kaks tundi.“
„Ei-ei,“ sõnas härra Dinsdale mulle pikalt silma vaadates, „ma mõtlesin lehmale.“
***
Ilmunud: Tänapäev, 2021
Tõlkinud: Elina Adamson
Leia e-kataloogist ESTER
Helen Reiser
Kalamaja raamatukogu juhataja