Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
James Herriot asub pärast kooli lõpetamist assistendina tööle iseäraliku loomaarsti Sigfried Farnoni juurde. Igas peatükis keerduvad mängleva kerguse ja muhedusega lahti tema argipäeva toimingud, töö praksises ning rõõmud ja mured karismaatilise, kuid kohati veidra olekuga veterinaari juures. Kiiresti saab selgeks, millal sekkuda Sigfriedi ja tema noorema venna Tristani (kas samuti veterinaariks õpib) nägelustesse ja millal jääda näitemängu kõrvalvaatajaks. Tehakse palju visiite erinevate loomaomanike juurde, kellega läbisaamiseks tuleb vahel lihtsalt n-ö mänguga kaasa minna. Lisaks keeruliste tiinuste ja loomahaiguste lugudele vastatakse muuhulgas ka „koera kirjutatud“ ballikutsele, juuakse ära kutsale mõeldud šerri ja brändi, kuulatakse vanameeste targutamist ja jõutakse pidžaamas kohalikku söögikohta einet võtma.
James Herriot on inglise loomaarst, kes on saanud kuulsaks kirjanikuna. Tema loomajutte, mis paljuski põhinevad tema enda elul ja kogemustel, on tõlgitud paljudesse keeltesse.
„Kui nad vaid rääkida oskaksid“ on James Herrioti esikteos (1970). 2020. aastal valmis Inglismaal ka populaarne telesari „All Creatures Great and Small“, mis põhineb osaliselt antud raamatul.
Minu lähedale ilmus pikk ja nukker kuju. „Äkki läheb juua?“ pakkus härra Dinsdale.
Tundsin, kuidas mu rusutud näole ilmus ootamatu naeratus. Silme ette kerkis nägemus kuumast teest ohtra viskiga. „See on teist väga lahke, härra Dinsdale, üks jook kuluks ära küll. Need olid rängad kaks tundi.“
„Ei-ei,“ sõnas härra Dinsdale mulle pikalt silma vaadates, „ma mõtlesin lehmale.“
***
Ilmunud: Tänapäev, 2021
Tõlkinud: Elina Adamson
Leia e-kataloogist ESTER
Helen Reiser
Kalamaja raamatukogu juhataja
Vaata „Kui nad vaid rääkida oskaksid“ saadavust meie raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
James Herrioti raamatuid olin ka varem lugenud, tundus et ka seda. Lisaks loomaarstina tehtavale tööle saab lugeda ka looduskirjeldusi ja vaba aja tegevustest. Huvitav oli ka elukohas toimuv, kus Sigfried ja tema vend Tristan Jamesi ellu parajalt põnevust tõid. Töö loomaarstina peab ilmselt väga meeldima, kuna eriti puhas ja mõnus see ei tundunud. Lugeda oli tore ja silmaringi avardav. Meeldis, et sai rohkem teada tegevuste toimumise paikkonna ja seal elavate inimeste kohta. Kui sulle meeldivad loomad, siis kindel soovitus lugeda. Nalja saab seal ikka ka.
Raamat on südamlikult kirja pandud.
Amet pole kergete killast. Ravides loomi tuleb suhelda nende omanikega ja vajadusel neile ka tröösti pakkuda raskes olukorras.
See on väga tore raamat. Loodusest ning loomaarsti raskest aga väga vajalikust tööst.
Loen seda raamatut teist korda. Lihtsalt nii hea lugemine. Soovitan ka järge lugeda.
Kui Herrioti raamatuid hakati eesti keelde tõlkima, lugesin need kõik järjest läbi: ootasin põnevusega uut. Kuna armastan väga loomi ja nalja, siis tema jutustajana on täistabamus. Kangesti tahaks mõelda, et kohad ja tegelased, millest ta pajatab, on päris. Tegelikult on need ikkagi sulamid: kuid see ei muuda neid loomaarstilugusid kuidagi väiksemaks. Olin sedagi raamatut varem lugenud. Kõige liigutavamad on siin koeralood: nii vaesest vanamehest sigariga kui ka pekingi paleekoera dieedist.