Danny Trejo oli minu jaoks tundmatu tegelane. Muidugi olen näinud teda mõnes filmis, aga ta pole mulle eriliselt meelde jäänud. Kui vaadata IMDb-st (filmindusega seotud teemade andmebaas), millistes filmides ja seriaalides on ta mänginud, siis on see nimekiri väga pikk. Tuntumad filmid on kindlasti „Machete“ ja „Vanglaekspress“. Peamiselt on ta mänginud erinevaid kurjategijaid, kes on igal mõeldaval viisil ära tapetud. Tema kehastatud tegelasi on tulistatud, pussitatud, poodud, lõigutud jne. Ta on kinoajaloo kõige rohkem filmides tapetud näitleja.
Danny lapsepõlv oli keeruline. Ta isa oli karm mees, tema lemmikonu tarbis ja müüs narkootikume. Keerulised suhted olid tal ka kasuemaga. Danny ema istus narkokuriteo eest vanglas. Pole siis üldse imekspandav, et ka Danny hakkas narkootikume tarbima juba varases teismeeas ja lõpetas vanglas. Danny on istunud USA kurikuulsaimates vanglates – San Quentinis ja Folsomis.
Raamatus kirjutab ta ausalt, mismoodi oli sellises keskkonnas üles kasvada ning kuidas ta vanglas ellu jäi. Minul oli seda huvitav lugeda, sest see on nii teistmoodi minu maailmast. Ma lugesin huviga sellest, kuidas ta vanglas ennast kehtestas ning ellu jäi. Mismoodi ta hoidis ennast mõistuse juures ja kuidas ta leidis vanglas usu.
See usk aitas tal vabaneda narkosõltuvusest ja pöörata elus uue lehekülje. Sestap on raamatus palju juttu ka usust. Praeguseks on ta aidanud väga paljudel inimestel narkosõltuvusest vabaneda. Narkootikumid ja sõltuvus on raamatus läbivaks teemaks. Ta on võõrutuskliinikutes tegutsenud sellest ajast saadik, kui vanglast vabanes. Ta käib neis rääkimas, mismoodi tal õnnestus sõltuvusest vabaneda, et innustada teisi sõltlasi puhtaks saama.
Hollywoodi jõudis ta juhuslikult, aga see on mänginud tema elus väga suurt rolli. Danny kirjutab põhjalikult erinevatest filmirollidest ja nende mõjust talle. Samuti erinevatest inimestest, keda ta sellel teekonnal kohanud on.
Ka on palju juttu tema perekonnast. Perekond on talle väga tähtis, kuigi lapsepõlvest saadud mõjutused ei ole lasknud tal elada täisväärtuslikku pereelu. Ka tema enda lapsed on olnud narkosõltlased ning Danny jaoks on see olnud raske.
Igal juhul on tegemist väga huvitava elulooga ühest omapärasest persoonist. Mul oli seda põnev lugeda. Raamatu lõpus ta kipub küll ennast kordama. See muutus natuke tüütuks, aga sellegipoolest soovitan raamatut lugeda. Sellise elusaatusega inimesed ei suuda kehvadest oludest pahatihti välja rabeleda ja on hea teadvustada, millises keskkonnas nad on üles kasvanud.
***
Ilmunud: Helios, 2021
Tõlkinud: Ülle Jälle
Leia e-kataloogist ESTER
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja