Agatha Christie on tuntud eelkõige krimiromaanide poolest. Vähem teatakse, et Mary Westmacotti varjunime all on ta kirjutanud ka kuus paeluvat armastusromaani, sealhulgas „Lõpetamata portree“.
Ilmajäämine kolmest kõige kallimast inimesest – emast, kes suri, abikaasast, kes nõudis lahutust, ja tütrest, kellega ta ei leidnud ühist keelt – viib Celia enesetapu äärele. Ta sõidab eksootilisele saarele, kus plaanib endalt elu võtta. Seal satub ta juhuslikult kokku tunnustatud portreemaalija Larrabyga. Terve öö väldanud vestluses koorub välja, mis Celiat elu juures enim hirmutab: ta ei julge end kellegagi uuesti siduda, sest kardab kohutavalt uuesti kõigest ilma jääda. Ent samas ei leia ta endas jõudu, et elule üksinda vastu astuda. Kas Larraby suudab keelitada Celiat minevikuga leppima või jääb naise saatus mehest lahkudes endiselt ebakindlaks?
Raamatu ülesehitus on väga kaasahaarav ja viib lugeja põnevale rännakule peategelase ellu. Autori kirjeldused on väga ajastutruud. Mulle meeldis peategelasele kaasa elada ja temaga mitmeti samastuda. Süžees on ootamatuid pöördeid ning pärast raamatukaane sulgemist jääb mõte endiselt selle teose juurde. Soovitan raamatut meeldivaks ajaveetmiseks lugejale, kes naudib romaane, kus ei puudu armastus käsikäes valu ja pisaratega.
***
Ilmunud: Varrak, 2022
Tõlkinud: Helen Rohtmets-Aasa
Leia e-kataloogist ESTER
Kristiine Kurgu
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik