Rež. Michael Gracey
Tegu on muusikalise draamaga Ameerika ärimehest Phineas T. Barnumist, Barnum & Bailey tsirkuse asutajast. Kaotanud pankroti tõttu töö sadamasekretärina, õnnestub Barnumil saada laenu, pannes tagatiseks oma pankrotistunud ülemuse laevad, ning ta avab saadud raha eest vahakujude muuseumi. Kuna muuseum populaarseks ei saa, hakkab ta palkama ja näitama kohalikke „friike“, mis tõstab tema populaarsust, aga toob kaasa palju kriitikat. Saades aristokraatide ja rikkurite seas populaarseks, jätab Barnum tsirkusetöö järjest rohkem kõrvale ning läheb tuurile Rootsi ooperilaulja Jenny Lindiga.
„The Greatest Showman“ noppis küll 14 filmitööstuse auhinda, sealhulgas parima laulu Kuldgloobuse, kuid seda kritiseeriti tugevalt ajaloo ilustamises. Ajalooline P. T. Barnum näitas oma tsirkuses nimelt mustanahalisi inimesi, kohtles tsirkuseloomi vägivaldselt ja populariseeris paljusid „teaduslikke“ võltsinguid (tema leiutatud oli näiteks nn Fiji merineitsi, ahvist ja kalast kokku õmmeldud muumia).
Kui ajaloolisse konteksti mitte süveneda, on tegu Hollywoodi klassikalise õnnelikult-elu-lõpuni-muusikaliga, mis haarab kaasa ja mille laulud jäävad pikaks ajaks kummitama. Hugh Jackman särab – ta ei pruugi olla maailma parim muusikalilaulja, aga ta silmanähtavalt naudib esinemist ning on ümbritsetud teistest sama säravatest staaridest. Vaatajal tasub ainult, nagu kõige muugi puhul, hoida meel avatud ja meeles pidada, et tegu on muinasjutuga, mitte realistliku portreefilmiga.
Arvustused:
https://variety.com/2017/film/reviews/the-greatest-showman-review-hugh-jackman-1202644784/
https://www.theguardian.com/film/2017/dec/20/the-greatest-showman-review-pt-barnum-hugh-jackman
https://uudised.tv3.ee/muusika-arvustused/uudis/2018/01/10/muusikalise-draama-the-greatest-showman-lood-joudsid-plaadile/ (filmimuusika plaadile)
***
Leia e-kataloogist ESTER
Vt ka filmimuusika CD
Vt ka filmimuusika noot klaverile ja kitarrile
Birgit Teemäe
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja