Aasta 1940, väikeses Chilbury külakeses saadetakse suurem osa mehi sõtta. Naised peavad jätma hüvasti abikaasade ja poegadega. Tegevuse lõpetab seetõttu ka laulukoor, mis tundub olevat viimane piisk kannatuste karikasse. Hakkajad naised aga otsustavad ise luua naiskoori, et leida nii laulmisest kui üksteiselt tuge sellel keerulisel ajal. Lisaks laulukoorile ja sõjaõudustele toimub aga naiste elus veel palju muudki põnevat, armast ning ka kurba.
Raamatu sündmustikku antakse edasi mitme laulukoori liikme kirjavahetuste või päevikukatkendite kaudu. Seega meenutab romaan ülesehituselt ja ka olustikult populaarset teost “Guernsey kirjandus- ja kartulikoorepiruka selts”. Lugeja haaratakse tegelaste mõtteavalduste kaudu esimeselt leheküljelt sündmustikku ning ei lasta lahti enne, kui lõpp käes. Romaani tegelastest saavad justkui lähedased sõbrad, kes sulle oma saladusi avaldavad.
Hoolimata sõjaõudustest kumab raamatust läbi lootusekiir, mis tuletab meelde, et rasketel aegadel aitab just kokku hoidmine ja üksteisele toetumine. Helge ning samas kurb lugemine üheaegselt.
***
Ilmunud: Eesti Raamat, 2020
Tõlkinud: Ülle Okas
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
- Ketlin Rauk Pääsküla raamatukogust arvas raamatust sedaviisi…
Maria-Kristiina Pert
Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja